Mirrilen Aasa blogi

Käisin raamatukogus, et võtta raamat "Eesti postkaart 1894-1994", millele Facebooki postkaardigrupis viidati ning suurema osa infost, mis siinses postituses on esitatud, olen leidnud tänu sellesama grupi liikmete abile.  Niisiis mul on kolm sarnase kujundusega postkaarti erinevate saarte rahvariietega. Neil pole märgitud ei aastaarvu ega kunstniku nime. Esiküljel on vaid kunstniku initsiaalid "KH".  Kui need kaardid ostsin, siis öeldi, et need on pärit enne 1945. aastat. No väike juhis seegi. Pealegi olen varemgi lugenud, et enne 50ndaid ei olnud tavaks postaartide autoreid märkida, sest postkaardi kujundaja ametit ei peetud kuigi prestiižseks. No seega aimasin, et need kaardid pärinevad tõenäoliselt 1920-1940ndatest.  Raamatukogust võetud raamatus leidub üks kaart sarnaste initsiaalidega ning selle juurde on kirjutatud: "Küllaltki meeldiv sari (10 kaarti) eesti rahvarõivastest ilmus Tallinnas 1930. aastatel baltisaksa kunstniku K. Hoerschelmanni joonistuste j...

Siinses postituses on Margarethe Fuksi kujundatud värvilised ja rõõmsad postkaardid rahvatantsijatest ja muusikutsest.  M. Fuks 1963 M. Fuks 1965 M. Fuks 1965 M. Fuks 1965 M. Fuks 1963 M. Fuks 1971 M.Fuks 1971 M. Fuks 1971 M. Fuks 1971 M. Fuks 1971 M. Fuks 1970 M. Fuks 1970 Margarethe Fuks (1921 – 2005) oli akvarellist, plakatikunstnik, lasteraamatute illustraator ning mitmete seinapannoode autor. Fuks illustreeris 1940. aastate teisel poolel hulga laste- ja noorsooraamatuid, samuti õpikuid ja noorteajakirju.  Veel Fuksi postkaarte:  https://mirrilen.blogspot.com/2021/01/nurgelised-seelikud.html

12 postkaardist koosneva Eesti saarte rahvarõivaid kujutava komplekti on kujundanud Vive Tolli. Komplekt on välja atud aastal 1973. Saarte rahvarõivaid iseloomuistav tekst postkaartide ümbrise tagaküljel: Eesti NSV 1äänepiiril asuvatel saartel (Saaremaa, Hiiumaa, Muhu ja Kihnu) olid rahvarðivad tugeva paikkondliku omapäraga. Eriti mitmekesised olid rahvarõivad naistel, kujunedes mitte ainult igal saarel, vaid ka suuremate saarte (Saaremaa, Hiiumaa) igas kihelkonnas eriilmeliseks. Saarte naiserõivastuse üheks erinevuseks, võrreldes mandri-Eestiga, oli see, et vanemat tüüpi ühevärvilised seelikud püsisid siin kaua, kujunesid aga järk-järgult laienevate allääreviirutustega põikitriibulisteks. Uuemamoeline pikitriibuline seelik levis saartel alles 19. saj. keskpaigast alates, kusjuures Sõrve poolsaarele (Anseküla ja Jämaja kihelkond) ta üldse ei jõudnudki. Saarte seelikud olid plisseetaoliselt tihedasti kurrutatud. Naised nägid palju vaeva, hautades seelikuid kuumade leibade all. ...

Selle 14 kaardiga postkaardikomplekti on välja andnud kirjastus "Olion" 1992. aastal. Fotode autor on G. German. Fotodel kujutatud rõivad on pärit Eesti Vabaõhumuuseumi, Eesti Ajaloomuuseumi ja ansambli "Leegajus" kogudest.  Põhja-Eesti naine. 1860-1870. aastad Põhja-Eesti (Kadrina) naine 19. sajandi keskpaik Põhja-Eesti (Kadrina) naine 19.sajani lõpp 20. sajandi alguse linnamoeline naiserõivas Seto mees lõõtspilliga. 19. saj. teine pool Lõuna-Eesti (Paistu) mees kandlega. 19. sajandi esimene pool Lõuna-Eesti (Paistu) naine. 19. sajandi lõpp Paistu naine, Karula naine (19. saj lõpp) ja seisab Lihula-Kirbla naine (20. saj algus) Läänemaa (Lihula) heinaline. 1920. aastad Läänemaa (Kirbla) naine. 20. saj. algus Lääne-Eesti (Audru) mees viiuliga. 19 saj. keskpaik Lääne-Eesti (Audru) naine. 19. sajandi teine pool Kihnu naine. 19. saj. lõpp - 20. saj. algus Muhu naised. 19. saj. lõpp - 20. saj. algus

Elle Tikerpäe (30.11.1935 – 7.03.1999) oli eesti graafikakunstnik ja karikaturist. Ta on fantaasiarikkalt illustreerinud tarbegraafikat nagu bukletid, brošüürid, pakendid, postkaardid jne ja ka lasteraamatuid. Elle Tikerpäe on öelnud, et tema unistuseks on olnud iga päev tütrega restoranis või kohvikus istuda ja lasteraamatuid joonistada. Kunstniku karikatuure avaldati palju ajakirjanduses ning ta osales mitmetel näitustel, sealhulgas ka rahvusvahelistel näitustel, kus sai mitmeid auhindu.  Tikerpäe tööd on detaili- ja nüansirikkad fantastiliselt värviderohked pildid. Tema tööd panevad vaataja fantaasia kohe tööle. Ka väiksele formaadile on Tikerpäe osanud mahutada palju pisidetaile. Elle Tikerpäe töötas meelsasti hilja õhtul - "Õhtul hilja või öösel tunnen end rahulikumalt ja mõtelda on kergem. Päeva sagin neelab mõtlemise rahu ära." Selle mõttega olen minagi nõus. Öösel on kõik rahulik ja saab vabamalt oma asju toimetada.  Elle Tikerpäe (1981) Elle Tikerpäe (1981) Elle Tike...