Mirrilen Aasa blogi

Asta Vender (1968) Aasta viimane päev kannab meie folklooris nimetusi vana-aasta, vana-aasta laupäev, uueaasta laupäev, näärilaupäev. Aasta esimene päev on uusaasta, nääripääv või vastne aasta. Aastavahetuse traditsioonid sarnanevad suuresti jõululaupäevaga: mõlema tähtpäeva juurde kuulub agar toiduvalmistamine ja saunakütmine. Uskumuste ning kombestiku maagiline osa kulmineerub õhtul, öösel ja järgmisel hommikul. Uusaastaöö oluline osa on paugutamine ja lärmi tegemine, et kurja oma kodust eemale peletada. Tähtsal kohal on ka ennustamine. Selleks on palju erinevaid võimalusi: tina valamine, häälte kuulamine ja tõlgendamine, unenägude tõlgendamine, läbi lukuaugu vaatamine ja selle tõlgendamine jne.  Uusaastaööl oli kombeks maskeeritult talust tallu teistel peredel külas käia ja head õnne soovida. Näärisoku külastusel oli maagiline tähendus - see tõi viljakust. Näärisokk koos sokukarjasega võis ilmuda alates keskööst kuni hommikuvalgeni. Asta Vender (1958) Asta Vender (1958) I. Sampu...

Siin on mõned kaardid, mis mulle eriti armsad on. Mulle meeldivad pigem joonistatud-maalitud postkaardid ja pildistatud kaardid mitte nii väga. Aga muidugi on ka erandeid. Eriti armsad on minu arvates lastekaardid. Need on alati rõõmsad ja helged.  Lilian Härm (1978) Maarja Värv (1989) Viive Noor (1989) Minu arvates kõige ilusam postkaart mu kogus on see Viive Noore illustreeritud lumesajune kaart aastast 1989. See on nii romantiline ja ilus, et võiksin seda vaatama jäädagi. Viive Noor on mulle kunstnikuna väga sümpaatne. Tema punapäised kahupead on alati kuidagi unenäolised ja salapärased. Ja muidugi täpid on mulle alati meeldinud - nii et need pehmed valged lumeräitsakad lummasid mind kohe.                        Muide, samas stiilis on Viive Noorel veel vähemalt kaks rahvariidepostkaarti, kuid neid pole ma veel oma kogusse leidnud.