Mirrilen Aasa blogi

12 postkaardist koosneva Eesti saarte rahvarõivaid kujutava komplekti on kujundanud Vive Tolli. Komplekt on välja atud aastal 1973. Saarte rahvarõivaid iseloomuistav tekst postkaartide ümbrise tagaküljel: Eesti NSV 1äänepiiril asuvatel saartel (Saaremaa, Hiiumaa, Muhu ja Kihnu) olid rahvarðivad tugeva paikkondliku omapäraga. Eriti mitmekesised olid rahvarõivad naistel, kujunedes mitte ainult igal saarel, vaid ka suuremate saarte (Saaremaa, Hiiumaa) igas kihelkonnas eriilmeliseks. Saarte naiserõivastuse üheks erinevuseks, võrreldes mandri-Eestiga, oli see, et vanemat tüüpi ühevärvilised seelikud püsisid siin kaua, kujunesid aga järk-järgult laienevate allääreviirutustega põikitriibulisteks. Uuemamoeline pikitriibuline seelik levis saartel alles 19. saj. keskpaigast alates, kusjuures Sõrve poolsaarele (Anseküla ja Jämaja kihelkond) ta üldse ei jõudnudki. Saarte seelikud olid plisseetaoliselt tihedasti kurrutatud. Naised nägid palju vaeva, hautades seelikuid kuumade leibade all. Erandi mo

Selle 14 kaardiga postkaardikomplekti on välja andnud kirjastus "Olion" 1992. aastal. Fotode autor on G. German. Fotodel kujutatud rõivad on pärit Eesti Vabaõhumuuseumi, Eesti Ajaloomuuseumi ja ansambli "Leegajus" kogudest.  Põhja-Eesti naine. 1860-1870. aastad Põhja-Eesti (Kadrina) naine 19. sajandi keskpaik Põhja-Eesti (Kadrina) naine 19.sajani lõpp 20. sajandi alguse linnamoeline naiserõivas Seto mees lõõtspilliga. 19. saj. teine pool Lõuna-Eesti (Paistu) mees kandlega. 19. sajandi esimene pool Lõuna-Eesti (Paistu) naine. 19. sajandi lõpp Paistu naine, Karula naine (19. saj lõpp) ja seisab Lihula-Kirbla naine (20. saj algus) Läänemaa (Lihula) heinaline. 1920. aastad Läänemaa (Kirbla) naine. 20. saj. algus Lääne-Eesti (Audru) mees viiuliga. 19 saj. keskpaik Lääne-Eesti (Audru) naine. 19. sajandi teine pool Kihnu naine. 19. saj. lõpp - 20. saj. algus Muhu naised. 19. saj. lõpp - 20. saj. algus

Elle Tikerpäe (30.11.1935 – 7.03.1999) oli eesti graafikakunstnik ja karikaturist. Ta on fantaasiarikkalt illustreerinud tarbegraafikat nagu bukletid, brošüürid, pakendid, postkaardid jne ja ka lasteraamatuid. Elle Tikerpäe on öelnud, et tema unistuseks on olnud iga päev tütrega restoranis või kohvikus istuda ja lasteraamatuid joonistada. Kunstniku karikatuure avaldati palju ajakirjanduses ning ta osales mitmetel näitustel, sealhulgas ka rahvusvahelistel näitustel, kus sai mitmeid auhindu.  Tikerpäe tööd on detaili- ja nüansirikkad fantastiliselt värviderohked pildid. Tema tööd panevad vaataja fantaasia kohe tööle. Ka väiksele formaadile on Tikerpäe osanud mahutada palju pisidetaile. Elle Tikerpäe töötas meelsasti hilja õhtul - "Õhtul hilja või öösel tunnen end rahulikumalt ja mõtelda on kergem. Päeva sagin neelab mõtlemise rahu ära." Selle mõttega olen minagi nõus. Öösel on kõik rahulik ja saab vabamalt oma asju toimetada.  Elle Tikerpäe (1981) Elle Tikerpäe (1981) Elle Tike

1975. aastal välja antud postkaardikomplekti kujundajaks oli Vive Tolli. Komplekti kuulub 12 postkaarti, millel on kujutatud eesti rahvarõivaid erinevatest piirkondadest.   Häädemeeste naine, Vive Tolli 1975 Vigala naine, Vive Tolli 1975 Jämaja mees ja naine, Vive Tolli 1975 Martna mees ja naine, Vive Tolli 1975 Jüri pruut, Vive Tolli 1975 Muhu pruut, Vive Toli 1975 Setu naine, Vive Tolli 1975 Kihelkonna naine, Vive Tolli 1975 Kihnu hülgekütt ja tüdruk, Vive Tolli 1975 Paistu mees ja naine, Vive Tolli 1975 Rakvere naine, Vive Tolli 1975 Tõstamaa naine, Vive Tolli 1975 Vive Tolli (28.07.1928‒8.04.2020) oli eesti graafik, Eesti Kunstnike Liidu auliige ja Eesti Kunstiakadeemia emeriitprofessor.  Pärast keskkooli lõpetamist astus ta Tallinna Riiklikku Tarbekunsti Instituuti keraamika erialale, kuid kirgliku joonistajana soovis üle minna graafika erialale. Eesti NSV Riikliku Kunstiinstituudi lõpetas ta 1953. aastal graafikuna.  Vive Tolli on loonud vabagraafikat, raamatuillustratsioone, eks

Selles laisas postituses näeb Margarethe Fuksi kujundatud postkaarte aastast 1969.    Margarethe (ka Margareta) Fuks (4. juuni 1921 – 4. august 2005) oli akvarellist, plakatikunstnik, lasteraamatute illustraator ning mitmete seinapannoode autor. Ta lõpetas 1940 Riigi Tarbe- ja Kujutava Kunsti Kooli ning õppis 1940–1941 J. Koorti nimelises Riigi Rakenduskunsti koolis ja 1942–1943 Natalie Mei ja Eerik Haameri õpilasena Tallinna Kujutava Kunsti ja Rakenduskunsti koolis. Fuks illustreeris 1940. aastate teisel poolel hulga laste- ja noorsooraamatuid, samuti õpikuid ja noorteajakirju. Tallinna "Kalevi" spordihalli dekoratiivpannoo (1962, grafiito) on koos loonud M. Fuks ja V. Lember-Bogatkinaga. Samuti on Fuksi kujundatud Mustamäe Ehitajate tee suurpaneelmajade kosmoseainelised kaunistused (1960. aastatel). Fuksi loomingu hulka kuuluvad plakatid, sadama-ja linnavaated, natüürmordid, portreed. Loe lisaks:  https://www.sirp.ee/s1-artiklid/varia/margareta-fuks-4-vi-1921-4-viii-2005/ h