Saarte rahvarõivad. Vive Tolli 1973

12 postkaardist koosneva Eesti saarte rahvarõivaid kujutava komplekti on kujundanud Vive Tolli. Komplekt on välja atud aastal 1973.

Saarte rahvarõivaid iseloomuistav tekst postkaartide ümbrise tagaküljel:

Eesti NSV 1äänepiiril asuvatel saartel (Saaremaa, Hiiumaa, Muhu ja Kihnu) olid rahvarðivad tugeva paikkondliku omapäraga. Eriti mitmekesised olid rahvarõivad naistel, kujunedes mitte ainult igal saarel, vaid ka suuremate saarte (Saaremaa, Hiiumaa) igas kihelkonnas eriilmeliseks. Saarte naiserõivastuse üheks erinevuseks, võrreldes mandri-Eestiga, oli see, et vanemat tüüpi ühevärvilised seelikud püsisid siin kaua, kujunesid aga järk-järgult laienevate allääreviirutustega põikitriibulisteks. Uuemamoeline pikitriibuline seelik levis saartel alles 19. saj. keskpaigast alates, kusjuures Sõrve poolsaarele (Anseküla ja Jämaja kihelkond) ta üldse ei jõudnudki. Saarte seelikud olid plisseetaoliselt tihedasti kurrutatud. Naised nägid palju vaeva, hautades seelikuid kuumade leibade all. Erandi moodustas ainult Mustjala kihelkond, kus seelikuid ei kurrutatud. Hiiumaal ja Kihnus kandsid naised, samuti kui Põhja-Eestis, lühikest kaharat pihakatet - käiseid - mida 19. saj. algupoolel kurrutati, sajandi teisel poolel kaunistati Hiiumaal rohkete pitsidega, Kihnu saarel tikandi ja pitsiga. Saaremaal ja Muhus oli särk naistel nähtavalt kantavaks pihakatteks, kuid Saaremaal olid juba 18. sajandil ka särgi peale tõmmatavad villasest riidest lühikesed liistikud (abud) ja kampsunid (abukäised). Eriti Saaremaa rahvarõivaste omapäraks tuleb veel lugeda kaela- ja õlarättide rohket kasutamist. Ida-Saaremaal ja Muhus püsis 19. sajandilgi naistel juuste lühikeseks lõikamise komme. Mujal kanti pikki juukseid. Mandri-Eestile üldisest tavast, et põll kuulus ainult abielunaisele, peeti kinni Kihnus. Teistel saartel panid põlle ette ka täiskasvanud neiud, kuid just piduliku rõivastusega. Muhu ja Kihnu naised kandsid mandri-Eestile iseloomulikke jalanõusid - pastlaid, kuna Saare- ja Hiiumaal pastlaid ei tuntud. Saaremaal olid juba hiljemalt 17. saj. kodunenud kingad. Ehteid oli saarte naistel suhteliselt vähe. Hiiumaa naistel säilisid veel 19. saj. teisel poolelgi varasematel sajanditel Eesti mandril ja Saaremaalgi tuntud vöölt puusadele rippuvad vaskkettidest rõhud.

Saarte mehed, kes sõitsid laevadel ja käisid mandril tööl, hakkasid, nagu mandri mehedki, juba 19. saj. keskpaiku kandma linnamoelisi ülikondi. Naised aga, kelle elu kulges kodusaare naturaalmajanduslikes tingimusis, kandsid rahvarõivaid põhiliselt 19. saj. lõpuni. Muhus ja Saaremaal Sõrve poolsaare naised käisid rahvarõivastes veel 20. saj. algulgi.