 |
| Asta Vender (1968) |
Aasta viimane päev kannab meie folklooris nimetusi vana-aasta, vana-aasta laupäev, uueaasta laupäev, näärilaupäev. Aasta esimene päev on uusaasta, nääripääv või vastne aasta.
Aastavahetuse traditsioonid sarnanevad suuresti jõululaupäevaga: mõlema tähtpäeva juurde kuulub agar toiduvalmistamine ja saunakütmine. Uskumuste ning kombestiku maagiline osa kulmineerub õhtul, öösel ja järgmisel hommikul.
Uusaastaöö oluline osa on paugutamine ja lärmi tegemine, et kurja oma kodust eemale peletada. Tähtsal kohal on ka ennustamine. Selleks on palju erinevaid võimalusi: tina valamine, häälte kuulamine ja tõlgendamine, unenägude tõlgendamine, läbi lukuaugu vaatamine ja selle tõlgendamine jne.
Uusaastaööl oli kombeks maskeeritult talust tallu teistel peredel külas käia ja head õnne soovida. Näärisoku külastusel oli maagiline tähendus - see tõi viljakust. Näärisokk koos sokukarjasega võis ilmuda alates keskööst kuni hommikuvalgeni.
 |
| Asta Vender (1958) |
 |
| Asta Vender (1958) |
 |
| I. Sampu-Raudsepp (1968) |
 |
| J. Raudsepp (1967) |
 |
| I. Sampu-Raudsepp (1975) |
 |
| Lilian Härm (1978) |
 |
| Margarethe Fuks (1961) |
 |
| Lilian Härm (1966) |
 |
| U. Sampu (1968) |
 |
| Maarja Värv (1989) |
 |
| Maarja Värv (1989) |
 |
| (1959) |
 |
| Asta Vender (1959) |
 |
| Viive Noor (1989) |
 |
| Asta Vender (1968) |
Uusaastapostkaartide kohta võib lugeda ka Eesti Naise 2017. aasta jaanuarinumbrist ning uusaastaga seonduvast folkloorist saab täpsemalt lugeda siit.
Kommentaarid
Postita kommentaar