Otse põhisisu juurde

Kahepoolsed postkaardid ERMist

Need murtavad postkaardid on välja andnud Eesti Rahva Muuseum aastal 2009, kui ERMil oli suur juubel: ERM 100. Kaardid on koostatud Ilmari Mannineni raamatu "Eesti rahvariiete ajalugu" ainetel. 

Ernst Hermann Schlichting. Vormsilased tantsupeol/Noarootsi seppel ehk pruudi peakate/Vormsi pastlad

Friedrich Sigismund Stern. Jämaja naine/Jämaja üll ehk naiste talvemüts/Jämaja ühe voldikimbuga kampsun

Rahvariietes Pühalepa naine/Hiiumaa palmik/Reigi tanu/Pühalepa rõhtudega vöö

Kihelkonna mehed viivad omapruulitud õlut naabritele maitsta/
Mustjala luhki hännaga meeste jakk/Kärla sukk/Kaarma meeste vöö

Rahvariietes Lihula naine/Lihula pottmüts/kahekordsete kodaratega raha (Vigala)

Rahvariietes Muhu naised/Muhu pulmapõll/Muhu kingad

Rahvariietes Setu mehed/Setumaa sukakirjad

Vana abielupaar moest läinud kirikuriietes (Mustjala)/Mustjala tanud/Mustjala meeste vöö

Kommentaarid

  1. Imeline leid! Kas neid saab veel ERMist osta? Mis on nende suurus? Kujutan neid seinal raamituna ette.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Jah, neid saab ERMi e-poest osta. Need on tavalise suurusega 10x15 ja lahtisena siis 10x30cm.

      Kustuta
    2. https://www.erm.ee/et/shop-new/categories/eesti-rahvariiete-ajalugu

      Kustuta

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Rõõmsavärvilised tantsijad ja lauljad 1960. ja 1970. aastatest

Siinses postituses on Margarethe Fuksi kujundatud värvilised ja rõõmsad postkaardid rahvatantsijatest ja muusikutsest.  M. Fuks 1963 M. Fuks 1965 M. Fuks 1965 M. Fuks 1965 M. Fuks 1963 M. Fuks 1971 M.Fuks 1971 M. Fuks 1971 M. Fuks 1971 M. Fuks 1971 M. Fuks 1970 M. Fuks 1970 Margarethe Fuks (1921 – 2005) oli akvarellist, plakatikunstnik, lasteraamatute illustraator ning mitmete seinapannoode autor. Fuks illustreeris 1940. aastate teisel poolel hulga laste- ja noorsooraamatuid, samuti õpikuid ja noorteajakirju.  Veel Fuksi postkaarte:  https://mirrilen.blogspot.com/2021/01/nurgelised-seelikud.html

Pärnust ostetud postkaardid

Käisime ühel kevadisel nädalavahetusel Pärnus ja Pärnu Uue Kunsti muuseumi poest sain omale hulga rahvariideteemalisi postkaarte! Nende üle on mul küll väga hea meel! Enamus neist on Kihnu-teemalised, kuid eriti hea meel on mul viimase kaardi üle, millel on Melanie Kaarma 1950ndate aastate algusest pärit kommikarbi kujundus. Ja minu Ruth Huimerindi seelik kõrvitsatega sai omale paarilise - seeliku kollase rapsipõlluga! Kihnu tüdrikud Engel ning Mirjam ning käekoldsõd - sie ongid keväde! Kihnu tüdrikud Engel ning Mirjam ning käekoldsõd - sie ongid keväde! Ruth Huimerind "Sobitub kollasesse" 2009 Ruth Huimerind "Kihnu kört ja kolm kõrvitsat" 2009 Jaan Oad "Pulmad Koroksõl 1912", õli, lõuend Jaan Oad "Naisega Sanges" 1962, õli, papp Melanie Kaarma kommikarbi kujundus, 1950. aastate algus

Õnnerikast uut aastat!

Asta Vender (1968) Aasta viimane päev kannab meie folklooris nimetusi vana-aasta, vana-aasta laupäev, uueaasta laupäev, näärilaupäev. Aasta esimene päev on uusaasta, nääripääv või vastne aasta. Aastavahetuse traditsioonid sarnanevad suuresti jõululaupäevaga: mõlema tähtpäeva juurde kuulub agar toiduvalmistamine ja saunakütmine. Uskumuste ning kombestiku maagiline osa kulmineerub õhtul, öösel ja järgmisel hommikul. Uusaastaöö oluline osa on paugutamine ja lärmi tegemine, et kurja oma kodust eemale peletada. Tähtsal kohal on ka ennustamine. Selleks on palju erinevaid võimalusi: tina valamine, häälte kuulamine ja tõlgendamine, unenägude tõlgendamine, läbi lukuaugu vaatamine ja selle tõlgendamine jne.  Uusaastaööl oli kombeks maskeeritult talust tallu teistel peredel külas käia ja head õnne soovida. Näärisoku külastusel oli maagiline tähendus - see tõi viljakust. Näärisokk koos sokukarjasega võis ilmuda alates keskööst kuni hommikuvalgeni. Asta Vender (1958) Asta Vender (1958) I. Sampu...