Otse põhisisu juurde

Kahepoolsed postkaardid ERMist

Need murtavad postkaardid on välja andnud Eesti Rahva Muuseum aastal 2009, kui ERMil oli suur juubel: ERM 100. Kaardid on koostatud Ilmari Mannineni raamatu "Eesti rahvariiete ajalugu" ainetel. 

Ernst Hermann Schlichting. Vormsilased tantsupeol/Noarootsi seppel ehk pruudi peakate/Vormsi pastlad

Friedrich Sigismund Stern. Jämaja naine/Jämaja üll ehk naiste talvemüts/Jämaja ühe voldikimbuga kampsun

Rahvariietes Pühalepa naine/Hiiumaa palmik/Reigi tanu/Pühalepa rõhtudega vöö

Kihelkonna mehed viivad omapruulitud õlut naabritele maitsta/
Mustjala luhki hännaga meeste jakk/Kärla sukk/Kaarma meeste vöö

Rahvariietes Lihula naine/Lihula pottmüts/kahekordsete kodaratega raha (Vigala)

Rahvariietes Muhu naised/Muhu pulmapõll/Muhu kingad

Rahvariietes Setu mehed/Setumaa sukakirjad

Vana abielupaar moest läinud kirikuriietes (Mustjala)/Mustjala tanud/Mustjala meeste vöö

Kommentaarid

  1. Imeline leid! Kas neid saab veel ERMist osta? Mis on nende suurus? Kujutan neid seinal raamituna ette.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Jah, neid saab ERMi e-poest osta. Need on tavalise suurusega 10x15 ja lahtisena siis 10x30cm.

      Kustuta
    2. https://www.erm.ee/et/shop-new/categories/eesti-rahvariiete-ajalugu

      Kustuta

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Rõõmsavärvilised tantsijad ja lauljad 1960. ja 1970. aastatest

Siinses postituses on Margarethe Fuksi kujundatud värvilised ja rõõmsad postkaardid rahvatantsijatest ja muusikutsest.  M. Fuks 1963 M. Fuks 1965 M. Fuks 1965 M. Fuks 1965 M. Fuks 1963 M. Fuks 1971 M.Fuks 1971 M. Fuks 1971 M. Fuks 1971 M. Fuks 1971 M. Fuks 1970 M. Fuks 1970 Margarethe Fuks (1921 – 2005) oli akvarellist, plakatikunstnik, lasteraamatute illustraator ning mitmete seinapannoode autor. Fuks illustreeris 1940. aastate teisel poolel hulga laste- ja noorsooraamatuid, samuti õpikuid ja noorteajakirju.  Veel Fuksi postkaarte:  https://mirrilen.blogspot.com/2021/01/nurgelised-seelikud.html

Õnnerikast uut aastat!

Asta Vender (1968) Aasta viimane päev kannab meie folklooris nimetusi vana-aasta, vana-aasta laupäev, uueaasta laupäev, näärilaupäev. Aasta esimene päev on uusaasta, nääripääv või vastne aasta. Aastavahetuse traditsioonid sarnanevad suuresti jõululaupäevaga: mõlema tähtpäeva juurde kuulub agar toiduvalmistamine ja saunakütmine. Uskumuste ning kombestiku maagiline osa kulmineerub õhtul, öösel ja järgmisel hommikul. Uusaastaöö oluline osa on paugutamine ja lärmi tegemine, et kurja oma kodust eemale peletada. Tähtsal kohal on ka ennustamine. Selleks on palju erinevaid võimalusi: tina valamine, häälte kuulamine ja tõlgendamine, unenägude tõlgendamine, läbi lukuaugu vaatamine ja selle tõlgendamine jne.  Uusaastaööl oli kombeks maskeeritult talust tallu teistel peredel külas käia ja head õnne soovida. Näärisoku külastusel oli maagiline tähendus - see tõi viljakust. Näärisokk koos sokukarjasega võis ilmuda alates keskööst kuni hommikuvalgeni. Asta Vender (1958) Asta Vender (1958) I. Sampu...

Palju õnne sünnipäevaks!

Käisin raamatukogus, et võtta raamat "Eesti postkaart 1894-1994", millele Facebooki postkaardigrupis viidati ning suurema osa infost, mis siinses postituses on esitatud, olen leidnud tänu sellesama grupi liikmete abile.  Niisiis mul on kolm sarnase kujundusega postkaarti erinevate saarte rahvariietega. Neil pole märgitud ei aastaarvu ega kunstniku nime. Esiküljel on vaid kunstniku initsiaalid "KH".  Kui need kaardid ostsin, siis öeldi, et need on pärit enne 1945. aastat. No väike juhis seegi. Pealegi olen varemgi lugenud, et enne 50ndaid ei olnud tavaks postaartide autoreid märkida, sest postkaardi kujundaja ametit ei peetud kuigi prestiižseks. No seega aimasin, et need kaardid pärinevad tõenäoliselt 1920-1940ndatest.  Raamatukogust võetud raamatus leidub üks kaart sarnaste initsiaalidega ning selle juurde on kirjutatud: "Küllaltki meeldiv sari (10 kaarti) eesti rahvarõivastest ilmus Tallinnas 1930. aastatel baltisaksa kunstniku K. Hoerschelmanni joonistuste j...