Otse põhisisu juurde

Rõõmsavärvilised tantsijad ja lauljad 1960. ja 1970. aastatest

Siinses postituses on Margarethe Fuksi kujundatud värvilised ja rõõmsad postkaardid rahvatantsijatest ja muusikutsest. 

M. Fuks 1963

M. Fuks 1965

M. Fuks 1965

M. Fuks 1965

M. Fuks 1963
M. Fuks 1971

M.Fuks 1971
M. Fuks 1971

M. Fuks 1971
M. Fuks 1971

M. Fuks 1970
M. Fuks 1970


Margarethe Fuks (1921 – 2005) oli akvarellist, plakatikunstnik, lasteraamatute illustraator ning mitmete seinapannoode autor.
Fuks illustreeris 1940. aastate teisel poolel hulga laste- ja noorsooraamatuid, samuti õpikuid ja noorteajakirju. 

Sildid:

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Kahepoolsed postkaardid ERMist

Need murtavad postkaardid on välja andnud Eesti Rahva Muuseum aastal 2009, kui ERMil oli suur juubel: ERM 100. Kaardid on koostatud Ilmari Mannineni raamatu "Eesti rahvariiete ajalugu" ainetel.  Ernst Hermann Schlichting. Vormsilased tantsupeol/Noarootsi seppel ehk pruudi peakate/Vormsi pastlad Friedrich Sigismund Stern. Jämaja naine/Jämaja üll ehk naiste talvemüts/Jämaja ühe voldikimbuga kampsun Rahvariietes Pühalepa naine/Hiiumaa palmik/Reigi tanu/Pühalepa rõhtudega vöö Kihelkonna mehed viivad omapruulitud õlut naabritele maitsta/ Mustjala luhki hännaga meeste jakk/Kärla sukk/Kaarma meeste vöö Rahvariietes Lihula naine/Lihula pottmüts/kahekordsete kodaratega raha (Vigala) Rahvariietes Muhu naised/Muhu pulmapõll/Muhu kingad Rahvariietes Setu mehed/Setumaa sukakirjad Vana abielupaar moest läinud kirikuriietes (Mustjala)/Mustjala tanud/Mustjala meeste vöö
3 kommentaari
Read more »

Saarte rahvarõivad. Vive Tolli 1973

12 postkaardist koosneva Eesti saarte rahvarõivaid kujutava komplekti on kujundanud Vive Tolli. Komplekt on välja atud aastal 1973. Saarte rahvarõivaid iseloomuistav tekst postkaartide ümbrise tagaküljel: Eesti NSV 1äänepiiril asuvatel saartel (Saaremaa, Hiiumaa, Muhu ja Kihnu) olid rahvarðivad tugeva paikkondliku omapäraga. Eriti mitmekesised olid rahvarõivad naistel, kujunedes mitte ainult igal saarel, vaid ka suuremate saarte (Saaremaa, Hiiumaa) igas kihelkonnas eriilmeliseks. Saarte naiserõivastuse üheks erinevuseks, võrreldes mandri-Eestiga, oli see, et vanemat tüüpi ühevärvilised seelikud püsisid siin kaua, kujunesid aga järk-järgult laienevate allääreviirutustega põikitriibulisteks. Uuemamoeline pikitriibuline seelik levis saartel alles 19. saj. keskpaigast alates, kusjuures Sõrve poolsaarele (Anseküla ja Jämaja kihelkond) ta üldse ei jõudnudki. Saarte seelikud olid plisseetaoliselt tihedasti kurrutatud. Naised nägid palju vaeva, hautades seelikuid kuumade leibade all. ...
1 kommentaar
Read more »

Palju õnne sünnipäevaks!

Käisin raamatukogus, et võtta raamat "Eesti postkaart 1894-1994", millele Facebooki postkaardigrupis viidati ning suurema osa infost, mis siinses postituses on esitatud, olen leidnud tänu sellesama grupi liikmete abile.  Niisiis mul on kolm sarnase kujundusega postkaarti erinevate saarte rahvariietega. Neil pole märgitud ei aastaarvu ega kunstniku nime. Esiküljel on vaid kunstniku initsiaalid "KH".  Kui need kaardid ostsin, siis öeldi, et need on pärit enne 1945. aastat. No väike juhis seegi. Pealegi olen varemgi lugenud, et enne 50ndaid ei olnud tavaks postaartide autoreid märkida, sest postkaardi kujundaja ametit ei peetud kuigi prestiižseks. No seega aimasin, et need kaardid pärinevad tõenäoliselt 1920-1940ndatest.  Raamatukogust võetud raamatus leidub üks kaart sarnaste initsiaalidega ning selle juurde on kirjutatud: "Küllaltki meeldiv sari (10 kaarti) eesti rahvarõivastest ilmus Tallinnas 1930. aastatel baltisaksa kunstniku K. Hoerschelmanni joonistuste j...
1 kommentaar
Read more »