Otse põhisisu juurde

Margarethe Fuksi nurgelised seelikud

Selles laisas postituses näeb Margarethe Fuksi kujundatud postkaarte aastast 1969. 




 


Margarethe (ka Margareta) Fuks (4. juuni 1921 – 4. august 2005) oli akvarellist, plakatikunstnik, lasteraamatute illustraator ning mitmete seinapannoode autor.
Ta lõpetas 1940 Riigi Tarbe- ja Kujutava Kunsti Kooli ning õppis 1940–1941 J. Koorti nimelises Riigi Rakenduskunsti koolis ja 1942–1943 Natalie Mei ja Eerik Haameri õpilasena Tallinna Kujutava Kunsti ja Rakenduskunsti koolis.
Fuks illustreeris 1940. aastate teisel poolel hulga laste- ja noorsooraamatuid, samuti õpikuid ja noorteajakirju. Tallinna "Kalevi" spordihalli dekoratiivpannoo (1962, grafiito) on koos loonud M. Fuks ja V. Lember-Bogatkinaga. Samuti on Fuksi kujundatud Mustamäe Ehitajate tee suurpaneelmajade kosmoseainelised kaunistused (1960. aastatel). Fuksi loomingu hulka kuuluvad plakatid, sadama-ja linnavaated, natüürmordid, portreed.

Loe lisaks: 

Sildid:

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Rõõmsavärvilised tantsijad ja lauljad 1960. ja 1970. aastatest

Siinses postituses on Margarethe Fuksi kujundatud värvilised ja rõõmsad postkaardid rahvatantsijatest ja muusikutsest.  M. Fuks 1963 M. Fuks 1965 M. Fuks 1965 M. Fuks 1965 M. Fuks 1963 M. Fuks 1971 M.Fuks 1971 M. Fuks 1971 M. Fuks 1971 M. Fuks 1971 M. Fuks 1970 M. Fuks 1970 Margarethe Fuks (1921 – 2005) oli akvarellist, plakatikunstnik, lasteraamatute illustraator ning mitmete seinapannoode autor. Fuks illustreeris 1940. aastate teisel poolel hulga laste- ja noorsooraamatuid, samuti õpikuid ja noorteajakirju.  Veel Fuksi postkaarte:  https://mirrilen.blogspot.com/2021/01/nurgelised-seelikud.html
1 kommentaar
Read more »

Pärnust ostetud postkaardid

Käisime ühel kevadisel nädalavahetusel Pärnus ja Pärnu Uue Kunsti muuseumi poest sain omale hulga rahvariideteemalisi postkaarte! Nende üle on mul küll väga hea meel! Enamus neist on Kihnu-teemalised, kuid eriti hea meel on mul viimase kaardi üle, millel on Melanie Kaarma 1950ndate aastate algusest pärit kommikarbi kujundus. Ja minu Ruth Huimerindi seelik kõrvitsatega sai omale paarilise - seeliku kollase rapsipõlluga! Kihnu tüdrikud Engel ning Mirjam ning käekoldsõd - sie ongid keväde! Kihnu tüdrikud Engel ning Mirjam ning käekoldsõd - sie ongid keväde! Ruth Huimerind "Sobitub kollasesse" 2009 Ruth Huimerind "Kihnu kört ja kolm kõrvitsat" 2009 Jaan Oad "Pulmad Koroksõl 1912", õli, lõuend Jaan Oad "Naisega Sanges" 1962, õli, papp Melanie Kaarma kommikarbi kujundus, 1950. aastate algus
Postita kommentaar
Read more »

Õnnerikast uut aastat!

Asta Vender (1968) Aasta viimane päev kannab meie folklooris nimetusi vana-aasta, vana-aasta laupäev, uueaasta laupäev, näärilaupäev. Aasta esimene päev on uusaasta, nääripääv või vastne aasta. Aastavahetuse traditsioonid sarnanevad suuresti jõululaupäevaga: mõlema tähtpäeva juurde kuulub agar toiduvalmistamine ja saunakütmine. Uskumuste ning kombestiku maagiline osa kulmineerub õhtul, öösel ja järgmisel hommikul. Uusaastaöö oluline osa on paugutamine ja lärmi tegemine, et kurja oma kodust eemale peletada. Tähtsal kohal on ka ennustamine. Selleks on palju erinevaid võimalusi: tina valamine, häälte kuulamine ja tõlgendamine, unenägude tõlgendamine, läbi lukuaugu vaatamine ja selle tõlgendamine jne.  Uusaastaööl oli kombeks maskeeritult talust tallu teistel peredel külas käia ja head õnne soovida. Näärisoku külastusel oli maagiline tähendus - see tõi viljakust. Näärisokk koos sokukarjasega võis ilmuda alates keskööst kuni hommikuvalgeni. Asta Vender (1958) Asta Vender (1958) I. Sampu...
Postita kommentaar
Read more »