Otse põhisisu juurde

Eesti rahvarõivad. Vive Tolli 1975


1975. aastal välja antud postkaardikomplekti kujundajaks oli Vive Tolli. Komplekti kuulub 12 postkaarti, millel on kujutatud eesti rahvarõivaid erinevatest piirkondadest. 

 Häädemeeste naine, Vive Tolli 1975

Vigala naine, Vive Tolli 1975

Jämaja mees ja naine, Vive Tolli 1975
Martna mees ja naine, Vive Tolli 1975

Jüri pruut, Vive Tolli 1975
Muhu pruut, Vive Toli 1975

Setu naine, Vive Tolli 1975

Kihelkonna naine, Vive Tolli 1975

Kihnu hülgekütt ja tüdruk, Vive Tolli 1975
Paistu mees ja naine, Vive Tolli 1975

Rakvere naine, Vive Tolli 1975
Tõstamaa naine, Vive Tolli 1975

Vive Tolli (28.07.1928‒8.04.2020) oli eesti graafik, Eesti Kunstnike Liidu auliige ja Eesti Kunstiakadeemia emeriitprofessor. 
Pärast keskkooli lõpetamist astus ta Tallinna Riiklikku Tarbekunsti Instituuti keraamika erialale, kuid kirgliku joonistajana soovis üle minna graafika erialale. Eesti NSV Riikliku Kunstiinstituudi lõpetas ta 1953. aastal graafikuna. 
Vive Tolli on loonud vabagraafikat, raamatuillustratsioone, eksliibriseid, plakateid, postkaarte. Vive Tolli lemmiktehnikaks kujunes söövitus ning tema loomingule on omane graafiliselt peen detaili läbijoonistamine, mida kombineerib kõrge linnuperspektiiviga. 
Aastal 1965 sai Vive Tolli Eesti NSV teeneliseks kunstnikuks, aastal 1978 Eesti NSV rahvakunstnikuks. Ta oli aastast 1957 Kunstnike Liidu liige. 1978. aastal pälvis Vive Tolli Kristjan Raua nimelise kunstipreemia ja 1998. aastal Wiiralti kunstiauhinna. Teda on tunnustatud ka arvukate auhindadega rahvusvahelistel näitustel. 2001. aastal anti Vive Tollile Valgetähe III klassi teenetemärk.


Loe Vive Tolli kohta põhjalikumalt: 

Ja vaata EKM-i kogudes olevaid Vive Tolli teoseid siit.

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Rõõmsavärvilised tantsijad ja lauljad 1960. ja 1970. aastatest

Siinses postituses on Margarethe Fuksi kujundatud värvilised ja rõõmsad postkaardid rahvatantsijatest ja muusikutsest.  M. Fuks 1963 M. Fuks 1965 M. Fuks 1965 M. Fuks 1965 M. Fuks 1963 M. Fuks 1971 M.Fuks 1971 M. Fuks 1971 M. Fuks 1971 M. Fuks 1971 M. Fuks 1970 M. Fuks 1970 Margarethe Fuks (1921 – 2005) oli akvarellist, plakatikunstnik, lasteraamatute illustraator ning mitmete seinapannoode autor. Fuks illustreeris 1940. aastate teisel poolel hulga laste- ja noorsooraamatuid, samuti õpikuid ja noorteajakirju.  Veel Fuksi postkaarte:  https://mirrilen.blogspot.com/2021/01/nurgelised-seelikud.html

Pärnust ostetud postkaardid

Käisime ühel kevadisel nädalavahetusel Pärnus ja Pärnu Uue Kunsti muuseumi poest sain omale hulga rahvariideteemalisi postkaarte! Nende üle on mul küll väga hea meel! Enamus neist on Kihnu-teemalised, kuid eriti hea meel on mul viimase kaardi üle, millel on Melanie Kaarma 1950ndate aastate algusest pärit kommikarbi kujundus. Ja minu Ruth Huimerindi seelik kõrvitsatega sai omale paarilise - seeliku kollase rapsipõlluga! Kihnu tüdrikud Engel ning Mirjam ning käekoldsõd - sie ongid keväde! Kihnu tüdrikud Engel ning Mirjam ning käekoldsõd - sie ongid keväde! Ruth Huimerind "Sobitub kollasesse" 2009 Ruth Huimerind "Kihnu kört ja kolm kõrvitsat" 2009 Jaan Oad "Pulmad Koroksõl 1912", õli, lõuend Jaan Oad "Naisega Sanges" 1962, õli, papp Melanie Kaarma kommikarbi kujundus, 1950. aastate algus

Õnnerikast uut aastat!

Asta Vender (1968) Aasta viimane päev kannab meie folklooris nimetusi vana-aasta, vana-aasta laupäev, uueaasta laupäev, näärilaupäev. Aasta esimene päev on uusaasta, nääripääv või vastne aasta. Aastavahetuse traditsioonid sarnanevad suuresti jõululaupäevaga: mõlema tähtpäeva juurde kuulub agar toiduvalmistamine ja saunakütmine. Uskumuste ning kombestiku maagiline osa kulmineerub õhtul, öösel ja järgmisel hommikul. Uusaastaöö oluline osa on paugutamine ja lärmi tegemine, et kurja oma kodust eemale peletada. Tähtsal kohal on ka ennustamine. Selleks on palju erinevaid võimalusi: tina valamine, häälte kuulamine ja tõlgendamine, unenägude tõlgendamine, läbi lukuaugu vaatamine ja selle tõlgendamine jne.  Uusaastaööl oli kombeks maskeeritult talust tallu teistel peredel külas käia ja head õnne soovida. Näärisoku külastusel oli maagiline tähendus - see tõi viljakust. Näärisokk koos sokukarjasega võis ilmuda alates keskööst kuni hommikuvalgeni. Asta Vender (1958) Asta Vender (1958) I. Sampu...