Otse põhisisu juurde

Eesti rahvarõivad. Vive Tolli 1975


1975. aastal välja antud postkaardikomplekti kujundajaks oli Vive Tolli. Komplekti kuulub 12 postkaarti, millel on kujutatud eesti rahvarõivaid erinevatest piirkondadest. 

 Häädemeeste naine, Vive Tolli 1975

Vigala naine, Vive Tolli 1975

Jämaja mees ja naine, Vive Tolli 1975
Martna mees ja naine, Vive Tolli 1975

Jüri pruut, Vive Tolli 1975
Muhu pruut, Vive Toli 1975

Setu naine, Vive Tolli 1975

Kihelkonna naine, Vive Tolli 1975

Kihnu hülgekütt ja tüdruk, Vive Tolli 1975
Paistu mees ja naine, Vive Tolli 1975

Rakvere naine, Vive Tolli 1975
Tõstamaa naine, Vive Tolli 1975

Vive Tolli (28.07.1928‒8.04.2020) oli eesti graafik, Eesti Kunstnike Liidu auliige ja Eesti Kunstiakadeemia emeriitprofessor. 
Pärast keskkooli lõpetamist astus ta Tallinna Riiklikku Tarbekunsti Instituuti keraamika erialale, kuid kirgliku joonistajana soovis üle minna graafika erialale. Eesti NSV Riikliku Kunstiinstituudi lõpetas ta 1953. aastal graafikuna. 
Vive Tolli on loonud vabagraafikat, raamatuillustratsioone, eksliibriseid, plakateid, postkaarte. Vive Tolli lemmiktehnikaks kujunes söövitus ning tema loomingule on omane graafiliselt peen detaili läbijoonistamine, mida kombineerib kõrge linnuperspektiiviga. 
Aastal 1965 sai Vive Tolli Eesti NSV teeneliseks kunstnikuks, aastal 1978 Eesti NSV rahvakunstnikuks. Ta oli aastast 1957 Kunstnike Liidu liige. 1978. aastal pälvis Vive Tolli Kristjan Raua nimelise kunstipreemia ja 1998. aastal Wiiralti kunstiauhinna. Teda on tunnustatud ka arvukate auhindadega rahvusvahelistel näitustel. 2001. aastal anti Vive Tollile Valgetähe III klassi teenetemärk.


Loe Vive Tolli kohta põhjalikumalt: 

Ja vaata EKM-i kogudes olevaid Vive Tolli teoseid siit.

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Valli Lember-Bogatkina kujundatud postkaarte

Akvarellist Valli Lember-Bogatkina postkaardid 1960. aastatest.  Tantsi-tantsi-keeruta-´keeruta (1960) Üldlaulupidu 25 (1965) 1965 1965 Häädemeeste (1965) Pärnu-Jaagupi (1965) Saaremaa (1964) Kihnu (1964) Hiiumaa (1965) Läti rahvariided (1966) Valli Lember-Bogatkina (sünninimi Valentine Lember; 30. oktoober 1921 Tartu – 14. juuni 2016) oli eesti akvarellikunstnik. Valentine Lember sündis Tartus, kui pere kolis peagi Nõmmele. Valli Lember õppis Nõmmel algkoolis ning tema klassiõpetaja märkas õpilase joonistusannet ja soovitas tal astuda Riigi Kunsttööstuskooli. Lember lõpetas Riigi Kunsttööstuskooli 1940. aastal Roman Nymani, Eerik Haameri ja August Janseni käe all dekoratiiv-monumentaalmaali erialal. Näitustel on ta esinenud alates 1942. aastast, Kunstnike Liitu kuulus 1944. aastast. Aegade jooksul kujunes kunstniku üheks meelistehnikaks akvarell, mis sobis suurepäraselt muljete ja meeleolude jäädvustamiseks, nõudes seejuures kunstnikult äärmist meisterlikkust. Loe lisaks artik...

Rõõmsavärvilised tantsijad ja lauljad 1960. ja 1970. aastatest

Siinses postituses on Margarethe Fuksi kujundatud värvilised ja rõõmsad postkaardid rahvatantsijatest ja muusikutsest.  M. Fuks 1963 M. Fuks 1965 M. Fuks 1965 M. Fuks 1965 M. Fuks 1963 M. Fuks 1971 M.Fuks 1971 M. Fuks 1971 M. Fuks 1971 M. Fuks 1971 M. Fuks 1970 M. Fuks 1970 Margarethe Fuks (1921 – 2005) oli akvarellist, plakatikunstnik, lasteraamatute illustraator ning mitmete seinapannoode autor. Fuks illustreeris 1940. aastate teisel poolel hulga laste- ja noorsooraamatuid, samuti õpikuid ja noorteajakirju.  Veel Fuksi postkaarte:  https://mirrilen.blogspot.com/2021/01/nurgelised-seelikud.html

Õnnerikast uut aastat!

Asta Vender (1968) Aasta viimane päev kannab meie folklooris nimetusi vana-aasta, vana-aasta laupäev, uueaasta laupäev, näärilaupäev. Aasta esimene päev on uusaasta, nääripääv või vastne aasta. Aastavahetuse traditsioonid sarnanevad suuresti jõululaupäevaga: mõlema tähtpäeva juurde kuulub agar toiduvalmistamine ja saunakütmine. Uskumuste ning kombestiku maagiline osa kulmineerub õhtul, öösel ja järgmisel hommikul. Uusaastaöö oluline osa on paugutamine ja lärmi tegemine, et kurja oma kodust eemale peletada. Tähtsal kohal on ka ennustamine. Selleks on palju erinevaid võimalusi: tina valamine, häälte kuulamine ja tõlgendamine, unenägude tõlgendamine, läbi lukuaugu vaatamine ja selle tõlgendamine jne.  Uusaastaööl oli kombeks maskeeritult talust tallu teistel peredel külas käia ja head õnne soovida. Näärisoku külastusel oli maagiline tähendus - see tõi viljakust. Näärisokk koos sokukarjasega võis ilmuda alates keskööst kuni hommikuvalgeni. Asta Vender (1958) Asta Vender (1958) I. Sampu...