Otse põhisisu juurde

Fantastiliselt värviküllased Elle Tikerpäe pildid

Elle Tikerpäe (30.11.1935 – 7.03.1999) oli eesti graafikakunstnik ja karikaturist. Ta on fantaasiarikkalt illustreerinud tarbegraafikat nagu bukletid, brošüürid, pakendid, postkaardid jne ja ka lasteraamatuid. Elle Tikerpäe on öelnud, et tema unistuseks on olnud iga päev tütrega restoranis või kohvikus istuda ja lasteraamatuid joonistada. Kunstniku karikatuure avaldati palju ajakirjanduses ning ta osales mitmetel näitustel, sealhulgas ka rahvusvahelistel näitustel, kus sai mitmeid auhindu. 
Tikerpäe tööd on detaili- ja nüansirikkad fantastiliselt värviderohked pildid. Tema tööd panevad vaataja fantaasia kohe tööle. Ka väiksele formaadile on Tikerpäe osanud mahutada palju pisidetaile.
Elle Tikerpäe töötas meelsasti hilja õhtul - "Õhtul hilja või öösel tunnen end rahulikumalt ja mõtelda on kergem. Päeva sagin neelab mõtlemise rahu ära."
Selle mõttega olen minagi nõus. Öösel on kõik rahulik ja saab vabamalt oma asju toimetada. 

Elle Tikerpäe (1981)
Elle Tikerpäe (1981)

Elle Tikerpäe (1983)
Elle Tikerpäe (1982)


Allolevalt lingilt saab vaadata saadet "Naerda või mitte naerda", mille keskmes on naiskarikaturist Elle Tikerpäe looming.
Sellest 1985. aasta videost võib näha, milline malbe häälega meeldiv naisteravas Elle Tikerpäe oli. Saate lõpus on paari sõnaga juttu ka Tikerpäe kujundatud postkaartidest (alates 40:59). 
https://arhiiv.err.ee/vaata/naerda-voi-mitte-naerda-elle-tikerpae

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Kahepoolsed postkaardid ERMist

Need murtavad postkaardid on välja andnud Eesti Rahva Muuseum aastal 2009, kui ERMil oli suur juubel: ERM 100. Kaardid on koostatud Ilmari Mannineni raamatu "Eesti rahvariiete ajalugu" ainetel.  Ernst Hermann Schlichting. Vormsilased tantsupeol/Noarootsi seppel ehk pruudi peakate/Vormsi pastlad Friedrich Sigismund Stern. Jämaja naine/Jämaja üll ehk naiste talvemüts/Jämaja ühe voldikimbuga kampsun Rahvariietes Pühalepa naine/Hiiumaa palmik/Reigi tanu/Pühalepa rõhtudega vöö Kihelkonna mehed viivad omapruulitud õlut naabritele maitsta/ Mustjala luhki hännaga meeste jakk/Kärla sukk/Kaarma meeste vöö Rahvariietes Lihula naine/Lihula pottmüts/kahekordsete kodaratega raha (Vigala) Rahvariietes Muhu naised/Muhu pulmapõll/Muhu kingad Rahvariietes Setu mehed/Setumaa sukakirjad Vana abielupaar moest läinud kirikuriietes (Mustjala)/Mustjala tanud/Mustjala meeste vöö

Saarte rahvarõivad. Vive Tolli 1973

12 postkaardist koosneva Eesti saarte rahvarõivaid kujutava komplekti on kujundanud Vive Tolli. Komplekt on välja atud aastal 1973. Saarte rahvarõivaid iseloomuistav tekst postkaartide ümbrise tagaküljel: Eesti NSV 1äänepiiril asuvatel saartel (Saaremaa, Hiiumaa, Muhu ja Kihnu) olid rahvarðivad tugeva paikkondliku omapäraga. Eriti mitmekesised olid rahvarõivad naistel, kujunedes mitte ainult igal saarel, vaid ka suuremate saarte (Saaremaa, Hiiumaa) igas kihelkonnas eriilmeliseks. Saarte naiserõivastuse üheks erinevuseks, võrreldes mandri-Eestiga, oli see, et vanemat tüüpi ühevärvilised seelikud püsisid siin kaua, kujunesid aga järk-järgult laienevate allääreviirutustega põikitriibulisteks. Uuemamoeline pikitriibuline seelik levis saartel alles 19. saj. keskpaigast alates, kusjuures Sõrve poolsaarele (Anseküla ja Jämaja kihelkond) ta üldse ei jõudnudki. Saarte seelikud olid plisseetaoliselt tihedasti kurrutatud. Naised nägid palju vaeva, hautades seelikuid kuumade leibade all. ...

Palju õnne sünnipäevaks!

Käisin raamatukogus, et võtta raamat "Eesti postkaart 1894-1994", millele Facebooki postkaardigrupis viidati ning suurema osa infost, mis siinses postituses on esitatud, olen leidnud tänu sellesama grupi liikmete abile.  Niisiis mul on kolm sarnase kujundusega postkaarti erinevate saarte rahvariietega. Neil pole märgitud ei aastaarvu ega kunstniku nime. Esiküljel on vaid kunstniku initsiaalid "KH".  Kui need kaardid ostsin, siis öeldi, et need on pärit enne 1945. aastat. No väike juhis seegi. Pealegi olen varemgi lugenud, et enne 50ndaid ei olnud tavaks postaartide autoreid märkida, sest postkaardi kujundaja ametit ei peetud kuigi prestiižseks. No seega aimasin, et need kaardid pärinevad tõenäoliselt 1920-1940ndatest.  Raamatukogust võetud raamatus leidub üks kaart sarnaste initsiaalidega ning selle juurde on kirjutatud: "Küllaltki meeldiv sari (10 kaarti) eesti rahvarõivastest ilmus Tallinnas 1930. aastatel baltisaksa kunstniku K. Hoerschelmanni joonistuste j...