Rahvarõivad G. Germani fotodel

Selle 14 kaardiga postkaardikomplekti on välja andnud kirjastus "Olion" 1992. aastal. Fotode autor on G. German. Fotodel kujutatud rõivad on pärit Eesti Vabaõhumuuseumi, Eesti Ajaloomuuseumi ja ansambli "Leegajus" kogudest.

Põhja-Eesti naine. 1860-1870. aastad

Põhja-Eesti (Kadrina) naine 19. sajandi keskpaik

Põhja-Eesti (Kadrina) naine 19.sajani lõpp

20. sajandi alguse linnamoeline naiserõivas

Seto mees lõõtspilliga. 19. saj. teine pool

Lõuna-Eesti (Paistu) mees kandlega.
19. sajandi esimene pool

Lõuna-Eesti (Paistu) naine. 19. sajandi lõpp

Paistu naine, Karula naine (19. saj lõpp)
ja seisab Lihula-Kirbla naine (20. saj algus)

Läänemaa (Lihula) heinaline. 1920. aastad

Läänemaa (Kirbla) naine. 20. saj. algus

Lääne-Eesti (Audru) mees viiuliga.
19 saj. keskpaik

Lääne-Eesti (Audru) naine.
19. sajandi teine pool

Kihnu naine. 19. saj. lõpp - 20. saj. algus

Muhu naised. 19. saj. lõpp - 20. saj. algus

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Rõõmsavärvilised tantsijad ja lauljad 1960. ja 1970. aastatest

Siinses postituses on Margarethe Fuksi kujundatud värvilised ja rõõmsad postkaardid rahvatantsijatest ja muusikutsest. M. Fuks 1963 M. Fuks 1965 M. Fuks 1965 M. Fuks 1965 M. Fuks 1963 M. Fuks 1971 M.Fuks 1971 M. Fuks 1971 M. Fuks 1971 M. Fuks 1971 M. Fuks 1970 M. Fuks 1970 Margarethe Fuks (1921 – 2005) oli akvarellist, plakatikunstnik, lasteraamatute illustraator ning mitmete seinapannoode autor. Fuks illustreeris 1940. aastate teisel poolel hulga laste- ja noorsooraamatuid, samuti õpikuid ja noorteajakirju. Veel Fuksi postkaarte: https://mirrilen.blogspot.com/2021/01/nurgelised-seelikud.html

Saarte rahvarõivad. Vive Tolli 1973

12 postkaardist koosneva Eesti saarte rahvarõivaid kujutava komplekti on kujundanud Vive Tolli. Komplekt on välja atud aastal 1973. Saarte rahvarõivaid iseloomuistav tekst postkaartide ümbrise tagaküljel: Eesti NSV 1äänepiiril asuvatel saartel (Saaremaa, Hiiumaa, Muhu ja Kihnu) olid rahvarðivad tugeva paikkondliku omapäraga. Eriti mitmekesised olid rahvarõivad naistel, kujunedes mitte ainult igal saarel, vaid ka suuremate saarte (Saaremaa, Hiiumaa) igas kihelkonnas eriilmeliseks. Saarte naiserõivastuse üheks erinevuseks, võrreldes mandri-Eestiga, oli see, et vanemat tüüpi ühevärvilised seelikud püsisid siin kaua, kujunesid aga järk-järgult laienevate allääreviirutustega põikitriibulisteks. Uuemamoeline pikitriibuline seelik levis saartel alles 19. saj. keskpaigast alates, kusjuures Sõrve poolsaarele (Anseküla ja Jämaja kihelkond) ta üldse ei jõudnudki. Saarte seelikud olid plisseetaoliselt tihedasti kurrutatud. Naised nägid palju vaeva, hautades seelikuid kuumade leibade all. ...

Kahepoolsed postkaardid ERMist

Need murtavad postkaardid on välja andnud Eesti Rahva Muuseum aastal 2009, kui ERMil oli suur juubel: ERM 100. Kaardid on koostatud Ilmari Mannineni raamatu "Eesti rahvariiete ajalugu" ainetel. Ernst Hermann Schlichting. Vormsilased tantsupeol/Noarootsi seppel ehk pruudi peakate/Vormsi pastlad Friedrich Sigismund Stern. Jämaja naine/Jämaja üll ehk naiste talvemüts/Jämaja ühe voldikimbuga kampsun Rahvariietes Pühalepa naine/Hiiumaa palmik/Reigi tanu/Pühalepa rõhtudega vöö Kihelkonna mehed viivad omapruulitud õlut naabritele maitsta/ Mustjala luhki hännaga meeste jakk/Kärla sukk/Kaarma meeste vöö Rahvariietes Lihula naine/Lihula pottmüts/kahekordsete kodaratega raha (Vigala) Rahvariietes Muhu naised/Muhu pulmapõll/Muhu kingad Rahvariietes Setu mehed/Setumaa sukakirjad Vana abielupaar moest läinud kirikuriietes (Mustjala)/Mustjala tanud/Mustjala meeste vöö

Mirrilen Aasa blogi

Otsing sellest blogist