Otse põhisisu juurde

Rahvarõivad G. Germani fotodel


Selle 14 kaardiga postkaardikomplekti on välja andnud kirjastus "Olion" 1992. aastal. Fotode autor on G. German. Fotodel kujutatud rõivad on pärit Eesti Vabaõhumuuseumi, Eesti Ajaloomuuseumi ja ansambli "Leegajus" kogudest. 

Põhja-Eesti naine. 1860-1870. aastad
Põhja-Eesti (Kadrina) naine 19. sajandi keskpaik

Põhja-Eesti (Kadrina) naine 19.sajani lõpp

20. sajandi alguse linnamoeline naiserõivas

Seto mees lõõtspilliga. 19. saj. teine pool
Lõuna-Eesti (Paistu) mees kandlega.
19. sajandi esimene pool

Lõuna-Eesti (Paistu) naine. 19. sajandi lõpp
Paistu naine, Karula naine (19. saj lõpp)
ja seisab Lihula-Kirbla naine (20. saj algus)

Läänemaa (Lihula) heinaline. 1920. aastad
Läänemaa (Kirbla) naine. 20. saj. algus


Lääne-Eesti (Audru) mees viiuliga.
19 saj. keskpaik

Lääne-Eesti (Audru) naine.
19. sajandi teine pool

Kihnu naine. 19. saj. lõpp - 20. saj. algus
Muhu naised. 19. saj. lõpp - 20. saj. algus

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Rõõmsavärvilised tantsijad ja lauljad 1960. ja 1970. aastatest

Siinses postituses on Margarethe Fuksi kujundatud värvilised ja rõõmsad postkaardid rahvatantsijatest ja muusikutsest.  M. Fuks 1963 M. Fuks 1965 M. Fuks 1965 M. Fuks 1965 M. Fuks 1963 M. Fuks 1971 M.Fuks 1971 M. Fuks 1971 M. Fuks 1971 M. Fuks 1971 M. Fuks 1970 M. Fuks 1970 Margarethe Fuks (1921 – 2005) oli akvarellist, plakatikunstnik, lasteraamatute illustraator ning mitmete seinapannoode autor. Fuks illustreeris 1940. aastate teisel poolel hulga laste- ja noorsooraamatuid, samuti õpikuid ja noorteajakirju.  Veel Fuksi postkaarte:  https://mirrilen.blogspot.com/2021/01/nurgelised-seelikud.html

Õnnerikast uut aastat!

Asta Vender (1968) Aasta viimane päev kannab meie folklooris nimetusi vana-aasta, vana-aasta laupäev, uueaasta laupäev, näärilaupäev. Aasta esimene päev on uusaasta, nääripääv või vastne aasta. Aastavahetuse traditsioonid sarnanevad suuresti jõululaupäevaga: mõlema tähtpäeva juurde kuulub agar toiduvalmistamine ja saunakütmine. Uskumuste ning kombestiku maagiline osa kulmineerub õhtul, öösel ja järgmisel hommikul. Uusaastaöö oluline osa on paugutamine ja lärmi tegemine, et kurja oma kodust eemale peletada. Tähtsal kohal on ka ennustamine. Selleks on palju erinevaid võimalusi: tina valamine, häälte kuulamine ja tõlgendamine, unenägude tõlgendamine, läbi lukuaugu vaatamine ja selle tõlgendamine jne.  Uusaastaööl oli kombeks maskeeritult talust tallu teistel peredel külas käia ja head õnne soovida. Näärisoku külastusel oli maagiline tähendus - see tõi viljakust. Näärisokk koos sokukarjasega võis ilmuda alates keskööst kuni hommikuvalgeni. Asta Vender (1958) Asta Vender (1958) I. Sampu...

Palju õnne sünnipäevaks!

Käisin raamatukogus, et võtta raamat "Eesti postkaart 1894-1994", millele Facebooki postkaardigrupis viidati ning suurema osa infost, mis siinses postituses on esitatud, olen leidnud tänu sellesama grupi liikmete abile.  Niisiis mul on kolm sarnase kujundusega postkaarti erinevate saarte rahvariietega. Neil pole märgitud ei aastaarvu ega kunstniku nime. Esiküljel on vaid kunstniku initsiaalid "KH".  Kui need kaardid ostsin, siis öeldi, et need on pärit enne 1945. aastat. No väike juhis seegi. Pealegi olen varemgi lugenud, et enne 50ndaid ei olnud tavaks postaartide autoreid märkida, sest postkaardi kujundaja ametit ei peetud kuigi prestiižseks. No seega aimasin, et need kaardid pärinevad tõenäoliselt 1920-1940ndatest.  Raamatukogust võetud raamatus leidub üks kaart sarnaste initsiaalidega ning selle juurde on kirjutatud: "Küllaltki meeldiv sari (10 kaarti) eesti rahvarõivastest ilmus Tallinnas 1930. aastatel baltisaksa kunstniku K. Hoerschelmanni joonistuste j...