Rahvarõivad G. Germani fotodel

Selle 14 kaardiga postkaardikomplekti on välja andnud kirjastus "Olion" 1992. aastal. Fotode autor on G. German. Fotodel kujutatud rõivad on pärit Eesti Vabaõhumuuseumi, Eesti Ajaloomuuseumi ja ansambli "Leegajus" kogudest.

Põhja-Eesti naine. 1860-1870. aastad

Põhja-Eesti (Kadrina) naine 19. sajandi keskpaik

Põhja-Eesti (Kadrina) naine 19.sajani lõpp

20. sajandi alguse linnamoeline naiserõivas

Seto mees lõõtspilliga. 19. saj. teine pool

Lõuna-Eesti (Paistu) mees kandlega.
19. sajandi esimene pool

Lõuna-Eesti (Paistu) naine. 19. sajandi lõpp

Paistu naine, Karula naine (19. saj lõpp)
ja seisab Lihula-Kirbla naine (20. saj algus)

Läänemaa (Lihula) heinaline. 1920. aastad

Läänemaa (Kirbla) naine. 20. saj. algus

Lääne-Eesti (Audru) mees viiuliga.
19 saj. keskpaik

Lääne-Eesti (Audru) naine.
19. sajandi teine pool

Kihnu naine. 19. saj. lõpp - 20. saj. algus

Muhu naised. 19. saj. lõpp - 20. saj. algus

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Valli Lember-Bogatkina kujundatud postkaarte

Akvarellist Valli Lember-Bogatkina postkaardid 1960. aastatest. Tantsi-tantsi-keeruta-´keeruta (1960) Üldlaulupidu 25 (1965) 1965 1965 Häädemeeste (1965) Pärnu-Jaagupi (1965) Saaremaa (1964) Kihnu (1964) Hiiumaa (1965) Läti rahvariided (1966) Valli Lember-Bogatkina (sünninimi Valentine Lember; 30. oktoober 1921 Tartu – 14. juuni 2016) oli eesti akvarellikunstnik. Valentine Lember sündis Tartus, kui pere kolis peagi Nõmmele. Valli Lember õppis Nõmmel algkoolis ning tema klassiõpetaja märkas õpilase joonistusannet ja soovitas tal astuda Riigi Kunsttööstuskooli. Lember lõpetas Riigi Kunsttööstuskooli 1940. aastal Roman Nymani, Eerik Haameri ja August Janseni käe all dekoratiiv-monumentaalmaali erialal. Näitustel on ta esinenud alates 1942. aastast, Kunstnike Liitu kuulus 1944. aastast. Aegade jooksul kujunes kunstniku üheks meelistehnikaks akvarell, mis sobis suurepäraselt muljete ja meeleolude jäädvustamiseks, nõudes seejuures kunstnikult äärmist meisterlikkust. Loe lisaks artik...

Rõõmsavärvilised tantsijad ja lauljad 1960. ja 1970. aastatest

Siinses postituses on Margarethe Fuksi kujundatud värvilised ja rõõmsad postkaardid rahvatantsijatest ja muusikutsest. M. Fuks 1963 M. Fuks 1965 M. Fuks 1965 M. Fuks 1965 M. Fuks 1963 M. Fuks 1971 M.Fuks 1971 M. Fuks 1971 M. Fuks 1971 M. Fuks 1971 M. Fuks 1970 M. Fuks 1970 Margarethe Fuks (1921 – 2005) oli akvarellist, plakatikunstnik, lasteraamatute illustraator ning mitmete seinapannoode autor. Fuks illustreeris 1940. aastate teisel poolel hulga laste- ja noorsooraamatuid, samuti õpikuid ja noorteajakirju. Veel Fuksi postkaarte: https://mirrilen.blogspot.com/2021/01/nurgelised-seelikud.html

Õnnerikast uut aastat!

Asta Vender (1968) Aasta viimane päev kannab meie folklooris nimetusi vana-aasta, vana-aasta laupäev, uueaasta laupäev, näärilaupäev. Aasta esimene päev on uusaasta, nääripääv või vastne aasta. Aastavahetuse traditsioonid sarnanevad suuresti jõululaupäevaga: mõlema tähtpäeva juurde kuulub agar toiduvalmistamine ja saunakütmine. Uskumuste ning kombestiku maagiline osa kulmineerub õhtul, öösel ja järgmisel hommikul. Uusaastaöö oluline osa on paugutamine ja lärmi tegemine, et kurja oma kodust eemale peletada. Tähtsal kohal on ka ennustamine. Selleks on palju erinevaid võimalusi: tina valamine, häälte kuulamine ja tõlgendamine, unenägude tõlgendamine, läbi lukuaugu vaatamine ja selle tõlgendamine jne. Uusaastaööl oli kombeks maskeeritult talust tallu teistel peredel külas käia ja head õnne soovida. Näärisoku külastusel oli maagiline tähendus - see tõi viljakust. Näärisokk koos sokukarjasega võis ilmuda alates keskööst kuni hommikuvalgeni. Asta Vender (1958) Asta Vender (1958) I. Sampu...

Mirrilen Aasa blogi

Otsing sellest blogist