Palju õnne sünnipäevaks!

Käisin raamatukogus, et võtta raamat "Eesti postkaart 1894-1994", millele Facebooki postkaardigrupis viidati ning suurema osa infost, mis siinses postituses on esitatud, olen leidnud tänu sellesama grupi liikmete abile. 

Niisiis mul on kolm sarnase kujundusega postkaarti erinevate saarte rahvariietega. Neil pole märgitud ei aastaarvu ega kunstniku nime. Esiküljel on vaid kunstniku initsiaalid "KH". 

Kui need kaardid ostsin, siis öeldi, et need on pärit enne 1945. aastat. No väike juhis seegi. Pealegi olen varemgi lugenud, et enne 50ndaid ei olnud tavaks postaartide autoreid märkida, sest postkaardi kujundaja ametit ei peetud kuigi prestiižseks. No seega aimasin, et need kaardid pärinevad tõenäoliselt 1920-1940ndatest. 

Raamatukogust võetud raamatus leidub üks kaart sarnaste initsiaalidega ning selle juurde on kirjutatud: "Küllaltki meeldiv sari (10 kaarti) eesti rahvarõivastest ilmus Tallinnas 1930. aastatel baltisaksa kunstniku K. Hoerschelmanni joonistuste järgi. Rahvusromantika hakkas domineerima ka õnnitluskaartidel." 

Siit saame teada, et nende kaartide kujundaja on Karl Hoerschelmann.

Karl Hoerschelmann on sündinud minust täpselt 94 aastat varem, meie sünni(aasta)päev on 26. veebruaril. Inglise keeles võib sellisel puhul öelda, et oleme "birthday twins" (ehk sünnipäevakaksikud), kuid eesti keeles vaste puudub. 

Karl Hoerschelmann (1899-1951) oli vene poeet, proosakirjanik, esseist.

Hoerschelmann pärines mitmeharulisest baltisaksa suguvõsast, kelle esivanemad tulid Eestisse juba 18. sajandil. Ta sai hariduse venemaal ning pidas end vene kultuuri esindajaks. Sõja ajal sattus ta Türgisse, kuid pääses 1922. aastal Eestisse. Pärast seda töötas K. Hoerschelmann esialgu lihttöölisena saeveskis, hiljem joonestajana Põllumajanduse ministeeriumis ning 1930. aastatel joonistajana tekstiilivabrikus.

Vaba aja pühendas Hoerschelmann kirjandusele ja kunstile hoolimata erialase kunstihariduse puudumisest. Tema töid eksponeeriti nii kohalikel kunstinäitustel kui ka Eesti kunsti näitustel välismaal (Helsingis, Lübeckis, Kielis, Königsbergis). K. Hoerschelmann tegutses ka raamatuillustraatorina ning joonistas teatridekoratsioone (näit. 1930. a „Estonias” lavastatud L. Delibes’i ooperi Lakmé dekoratsioonide eskiisid).

1930. aastatel hakkas K. Hoerschelmann rohkem keskenduma kirjanduslikule tegevusele ning kunstiharrastus jäi tagaplaanile.

1940. a. mais lahkus Hoerschelmannide perekond Saksamaale Baieri väikelinna Eichstätti. Kindlat töökohta K. Hoerschelmannil ei õnnestunud leida ning ta teenis elatist jõulukaartide valmistamise ja suveniiride kujundamisega, üks regulaarsemaid sissetulekuallikaid oli illustratsioonide joonistamine Baieri katoliikliku ajakirja Schutzengel Freund der Kinder jaoks.

Viide:

http://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/46344/f182_hoerschelmann.pdf?sequence=1&isAllowed=y

Raamat "Eesti postkaart 1894-1994"
Koostanud Rein Loodus ja Valdeko Vende