Tervitusi laulupeolt!

Rahvariideid on ikka seostatud Laulu-ja Tantsupeoga, kus näeme paljude erinevate kihelkondade pidurõivaid. Ka laulupeopostkaartide kujundamisel on kasutatud rahvarõivais inimesi.

Minipostkaart M. Haavamäe kogust (1990. a repro, "Olion")

Kunstnik M. Fuks (1960)

Kunstnik M. Fuks (1960)

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Kahepoolsed postkaardid ERMist

Need murtavad postkaardid on välja andnud Eesti Rahva Muuseum aastal 2009, kui ERMil oli suur juubel: ERM 100. Kaardid on koostatud Ilmari Mannineni raamatu "Eesti rahvariiete ajalugu" ainetel. Ernst Hermann Schlichting. Vormsilased tantsupeol/Noarootsi seppel ehk pruudi peakate/Vormsi pastlad Friedrich Sigismund Stern. Jämaja naine/Jämaja üll ehk naiste talvemüts/Jämaja ühe voldikimbuga kampsun Rahvariietes Pühalepa naine/Hiiumaa palmik/Reigi tanu/Pühalepa rõhtudega vöö Kihelkonna mehed viivad omapruulitud õlut naabritele maitsta/ Mustjala luhki hännaga meeste jakk/Kärla sukk/Kaarma meeste vöö Rahvariietes Lihula naine/Lihula pottmüts/kahekordsete kodaratega raha (Vigala) Rahvariietes Muhu naised/Muhu pulmapõll/Muhu kingad Rahvariietes Setu mehed/Setumaa sukakirjad Vana abielupaar moest läinud kirikuriietes (Mustjala)/Mustjala tanud/Mustjala meeste vöö

Saarte rahvarõivad. Vive Tolli 1973

12 postkaardist koosneva Eesti saarte rahvarõivaid kujutava komplekti on kujundanud Vive Tolli. Komplekt on välja atud aastal 1973. Saarte rahvarõivaid iseloomuistav tekst postkaartide ümbrise tagaküljel: Eesti NSV 1äänepiiril asuvatel saartel (Saaremaa, Hiiumaa, Muhu ja Kihnu) olid rahvarðivad tugeva paikkondliku omapäraga. Eriti mitmekesised olid rahvarõivad naistel, kujunedes mitte ainult igal saarel, vaid ka suuremate saarte (Saaremaa, Hiiumaa) igas kihelkonnas eriilmeliseks. Saarte naiserõivastuse üheks erinevuseks, võrreldes mandri-Eestiga, oli see, et vanemat tüüpi ühevärvilised seelikud püsisid siin kaua, kujunesid aga järk-järgult laienevate allääreviirutustega põikitriibulisteks. Uuemamoeline pikitriibuline seelik levis saartel alles 19. saj. keskpaigast alates, kusjuures Sõrve poolsaarele (Anseküla ja Jämaja kihelkond) ta üldse ei jõudnudki. Saarte seelikud olid plisseetaoliselt tihedasti kurrutatud. Naised nägid palju vaeva, hautades seelikuid kuumade leibade all. Erandi mo

Eesti rahvarõivad. Illustreerinud Mari Kaarma

Minu huvi postkaartide vastu sai alguse just sellest postkaartide seeriast. Eesti rahvarõivad on mind juba ammu paelunud, kuid mul polnud aimugi, et meil on nii palju erinevaid rahvarõivateemalisi kaarte välja antud. Esimesed postkaardid minu kogus olid Mustjala ja Jämaja maksimumkaardid, mille sain jõulukingiks. Mulle meeldisid need kaardid ja otsustasin, et soovin kõik Eesti Posti välja antud rahvariideteemalised maksimumkaardid kokku koguda. Nii sai alguse minu huvi rahvariidepostkaartide vastu ning siis hakkasin koguma juba kõiki postkaarte, kus rahvarõivastega pistmist - nii tänapäevaseid kui ka nõukaajal ja varem välja antud kaarte. Oluline on vaid see, et kaardi temaatika oleks seotud rahvariietega. Eesti Post alustas rahvariideillustratsioonidega markide välja andmist aastal 1994. Iga margiga ilmus ka maksimumkaart. (Maksimumkaart on kunstiliselt kujundatud postkaart koos ilmuva postmargiga ning sellele peale kleebitud postmark on kustutatud ilmumispäeval. Hilisemal postitami

Mirrilen Aasa blogi

Otsing sellest blogist