Otse põhisisu juurde

Eesti rahvarõivad. Illustreerinud Mari Kaarma

Minu huvi postkaartide vastu sai alguse just sellest postkaartide seeriast. Eesti rahvarõivad on mind juba ammu paelunud, kuid mul polnud aimugi, et meil on nii palju erinevaid rahvarõivateemalisi kaarte välja antud. 

Esimesed postkaardid minu kogus olid Mustjala ja Jämaja maksimumkaardid, mille sain jõulukingiks. Mulle meeldisid need kaardid ja otsustasin, et soovin kõik Eesti Posti välja antud rahvariideteemalised maksimumkaardid kokku koguda. Nii sai alguse minu huvi rahvariidepostkaartide vastu ning siis hakkasin koguma juba kõiki postkaarte, kus rahvarõivastega pistmist - nii tänapäevaseid kui ka nõukaajal ja varem välja antud kaarte. Oluline on vaid see, et kaardi temaatika oleks seotud rahvariietega. 

Eesti Post alustas rahvariideillustratsioonidega markide välja andmist aastal 1994. Iga margiga ilmus ka maksimumkaart. (Maksimumkaart on kunstiliselt kujundatud postkaart koos ilmuva postmargiga ning sellele peale kleebitud postmark on kustutatud ilmumispäeval. Hilisemal postitamisel on vaja juurde kleepida uus postmark.) Minu kogus on osad kaardid margiga ja osad ilma.

Rahvariiete margisarja esimeses osas, mis kestis 2005. aastani emiteeriti igal aastal kaks marki: Mustjala ja Jämaja (1994); Muhu mees, naine ja tüdruk (1995); Emmaste ja Reigi (1996); Ruhnu ja Vormsi (1997); Kihnu (1998); Setu (1999); Hargla ja Põlva (2000); Paistu ja Tarvastu (2001); Kolga-Jaani ja Suure-Jaani(2002); Äksi ja Otepää (2003); Viru-Jaagupi ja Jõhvi (2004); Ambla ja Türi (2005).

Aastal 2011 esitleti taas rahvariidesarja uusi marke ning neid anti välja 2016. aastani: Rapla ja Jõelähtme (2011), Hageri ja Nissi (2012), Kihelkonna ja Karja (2013), Vigala ja Mihkli (2014), Lihula ja Kirbla (2015), Audru ja Tõstamaa (2016). 

Postkaardid ja margid on Eesti Rahva Muuseumi kogude põhjal illustreerinud kunstnik Mari Kaarma.

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Valli Lember-Bogatkina kujundatud postkaarte

Akvarellist Valli Lember-Bogatkina postkaardid 1960. aastatest.  Tantsi-tantsi-keeruta-´keeruta (1960) Üldlaulupidu 25 (1965) 1965 1965 Häädemeeste (1965) Pärnu-Jaagupi (1965) Saaremaa (1964) Kihnu (1964) Hiiumaa (1965) Läti rahvariided (1966) Valli Lember-Bogatkina (sünninimi Valentine Lember; 30. oktoober 1921 Tartu – 14. juuni 2016) oli eesti akvarellikunstnik. Valentine Lember sündis Tartus, kui pere kolis peagi Nõmmele. Valli Lember õppis Nõmmel algkoolis ning tema klassiõpetaja märkas õpilase joonistusannet ja soovitas tal astuda Riigi Kunsttööstuskooli. Lember lõpetas Riigi Kunsttööstuskooli 1940. aastal Roman Nymani, Eerik Haameri ja August Janseni käe all dekoratiiv-monumentaalmaali erialal. Näitustel on ta esinenud alates 1942. aastast, Kunstnike Liitu kuulus 1944. aastast. Aegade jooksul kujunes kunstniku üheks meelistehnikaks akvarell, mis sobis suurepäraselt muljete ja meeleolude jäädvustamiseks, nõudes seejuures kunstnikult äärmist meisterlikkust. Loe lisaks artik...

Õnnerikast uut aastat!

Asta Vender (1968) Aasta viimane päev kannab meie folklooris nimetusi vana-aasta, vana-aasta laupäev, uueaasta laupäev, näärilaupäev. Aasta esimene päev on uusaasta, nääripääv või vastne aasta. Aastavahetuse traditsioonid sarnanevad suuresti jõululaupäevaga: mõlema tähtpäeva juurde kuulub agar toiduvalmistamine ja saunakütmine. Uskumuste ning kombestiku maagiline osa kulmineerub õhtul, öösel ja järgmisel hommikul. Uusaastaöö oluline osa on paugutamine ja lärmi tegemine, et kurja oma kodust eemale peletada. Tähtsal kohal on ka ennustamine. Selleks on palju erinevaid võimalusi: tina valamine, häälte kuulamine ja tõlgendamine, unenägude tõlgendamine, läbi lukuaugu vaatamine ja selle tõlgendamine jne.  Uusaastaööl oli kombeks maskeeritult talust tallu teistel peredel külas käia ja head õnne soovida. Näärisoku külastusel oli maagiline tähendus - see tõi viljakust. Näärisokk koos sokukarjasega võis ilmuda alates keskööst kuni hommikuvalgeni. Asta Vender (1958) Asta Vender (1958) I. Sampu...

Pärnust ostetud postkaardid

Käisime ühel kevadisel nädalavahetusel Pärnus ja Pärnu Uue Kunsti muuseumi poest sain omale hulga rahvariideteemalisi postkaarte! Nende üle on mul küll väga hea meel! Enamus neist on Kihnu-teemalised, kuid eriti hea meel on mul viimase kaardi üle, millel on Melanie Kaarma 1950ndate aastate algusest pärit kommikarbi kujundus. Ja minu Ruth Huimerindi seelik kõrvitsatega sai omale paarilise - seeliku kollase rapsipõlluga! Kihnu tüdrikud Engel ning Mirjam ning käekoldsõd - sie ongid keväde! Kihnu tüdrikud Engel ning Mirjam ning käekoldsõd - sie ongid keväde! Ruth Huimerind "Sobitub kollasesse" 2009 Ruth Huimerind "Kihnu kört ja kolm kõrvitsat" 2009 Jaan Oad "Pulmad Koroksõl 1912", õli, lõuend Jaan Oad "Naisega Sanges" 1962, õli, papp Melanie Kaarma kommikarbi kujundus, 1950. aastate algus