Otse põhisisu juurde

Ehi ennast ehetega, mis su emal enne olnud, vanaema valmistanud.

1960. aastal toimus üldlaulupidu ning samal aastal tähistati ka ENSV 20. juubelit. Sel aastal anti välja erinevaid rahvariidepiltidega postkaarte ja postkaardikomplekte. 

Selle 12 postkaardiga komplekti on illustreerinud kunstnik Asta Vender.

Asta-Juliette Vender oli eesti raamatuillustraator, kelle töö oli pühendatud peamiselt lastekirjandusele. Kunstnik Asta Vender sündis Tallinnas 1. septembril 1916 ning suri 2014. aastal. 

Asta armastas joonistada juba lapsena. Täiskasvanueas oli joonistamine Astale esialgu lihtsalt hobi, päeval käis ta kontoris tööl. Kunstiinistituuti astus ta alles hilisemas elus, aastal 1944, kui tal oli ka juba pere ja laps. 1950. aastal lõpetas ta Kunstiinstituudi graafika erialal. 

Asta Vender armastas peenikest musta joont. Tema tööd on enamjaolt joonistatud musta tušiga, millele lisatud värvi akvarellide või viltpliiatsitega.

Pärast Kunstiinstituudi lõpetamist suunati ta tööle lasteajakirja Pioneer kunstiliseks toimetajaks, samal ajal tegi ta ühtlasi kirjastuse pakutud illustreerimistöid. Aastal 1952 loobus ajakirjatööst ning jätkas Kunstnike Liidu liikme ja vabakutselise kunstnikuna raamatuid illustreerides. Aastatel 1965–1969 töötas kirjastuses Eesti Raamat kunstilise toimetuse juhatajana, jätkates õhtuti raamatute illustreerimist. Aastast 1969 oli Asta Vender taas vabakutseline.

Kunstniku piltidega on ilmunud tublisti üle 200 lasteraamatu, sealhulgas Oskar Lutsu “Kevade” ja “Suvi”, Aimée Beekmani “Sõnni Siim”, Leelo Tungla “Pool koera” ja “Kirju liblika suvi”. 

Asta Vender on ka ise lasteraamatuid kirjutanud ja neid illustreerinud. Näiteks oma maja õuel mänginud laste ettevõtmised on ta värssidena pannud raamatusse “Meie õu” ning pildid juurde joonistanud. 

Asta Venderi kohta võib lugeda põhjalikku artiklit siit: http://www.virumaa.ee/2006/09/ve-vender-asta-kunstnik-illustraator/


Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Valli Lember-Bogatkina kujundatud postkaarte

Akvarellist Valli Lember-Bogatkina postkaardid 1960. aastatest.  Tantsi-tantsi-keeruta-´keeruta (1960) Üldlaulupidu 25 (1965) 1965 1965 Häädemeeste (1965) Pärnu-Jaagupi (1965) Saaremaa (1964) Kihnu (1964) Hiiumaa (1965) Läti rahvariided (1966) Valli Lember-Bogatkina (sünninimi Valentine Lember; 30. oktoober 1921 Tartu – 14. juuni 2016) oli eesti akvarellikunstnik. Valentine Lember sündis Tartus, kui pere kolis peagi Nõmmele. Valli Lember õppis Nõmmel algkoolis ning tema klassiõpetaja märkas õpilase joonistusannet ja soovitas tal astuda Riigi Kunsttööstuskooli. Lember lõpetas Riigi Kunsttööstuskooli 1940. aastal Roman Nymani, Eerik Haameri ja August Janseni käe all dekoratiiv-monumentaalmaali erialal. Näitustel on ta esinenud alates 1942. aastast, Kunstnike Liitu kuulus 1944. aastast. Aegade jooksul kujunes kunstniku üheks meelistehnikaks akvarell, mis sobis suurepäraselt muljete ja meeleolude jäädvustamiseks, nõudes seejuures kunstnikult äärmist meisterlikkust. Loe lisaks artik...

Rõõmsavärvilised tantsijad ja lauljad 1960. ja 1970. aastatest

Siinses postituses on Margarethe Fuksi kujundatud värvilised ja rõõmsad postkaardid rahvatantsijatest ja muusikutsest.  M. Fuks 1963 M. Fuks 1965 M. Fuks 1965 M. Fuks 1965 M. Fuks 1963 M. Fuks 1971 M.Fuks 1971 M. Fuks 1971 M. Fuks 1971 M. Fuks 1971 M. Fuks 1970 M. Fuks 1970 Margarethe Fuks (1921 – 2005) oli akvarellist, plakatikunstnik, lasteraamatute illustraator ning mitmete seinapannoode autor. Fuks illustreeris 1940. aastate teisel poolel hulga laste- ja noorsooraamatuid, samuti õpikuid ja noorteajakirju.  Veel Fuksi postkaarte:  https://mirrilen.blogspot.com/2021/01/nurgelised-seelikud.html

Õnnerikast uut aastat!

Asta Vender (1968) Aasta viimane päev kannab meie folklooris nimetusi vana-aasta, vana-aasta laupäev, uueaasta laupäev, näärilaupäev. Aasta esimene päev on uusaasta, nääripääv või vastne aasta. Aastavahetuse traditsioonid sarnanevad suuresti jõululaupäevaga: mõlema tähtpäeva juurde kuulub agar toiduvalmistamine ja saunakütmine. Uskumuste ning kombestiku maagiline osa kulmineerub õhtul, öösel ja järgmisel hommikul. Uusaastaöö oluline osa on paugutamine ja lärmi tegemine, et kurja oma kodust eemale peletada. Tähtsal kohal on ka ennustamine. Selleks on palju erinevaid võimalusi: tina valamine, häälte kuulamine ja tõlgendamine, unenägude tõlgendamine, läbi lukuaugu vaatamine ja selle tõlgendamine jne.  Uusaastaööl oli kombeks maskeeritult talust tallu teistel peredel külas käia ja head õnne soovida. Näärisoku külastusel oli maagiline tähendus - see tõi viljakust. Näärisokk koos sokukarjasega võis ilmuda alates keskööst kuni hommikuvalgeni. Asta Vender (1958) Asta Vender (1958) I. Sampu...