Otse põhisisu juurde

Ehi ennast ehetega, mis su emal enne olnud, vanaema valmistanud.

1960. aastal toimus üldlaulupidu ning samal aastal tähistati ka ENSV 20. juubelit. Sel aastal anti välja erinevaid rahvariidepiltidega postkaarte ja postkaardikomplekte. 

Selle 12 postkaardiga komplekti on illustreerinud kunstnik Asta Vender.

Asta-Juliette Vender oli eesti raamatuillustraator, kelle töö oli pühendatud peamiselt lastekirjandusele. Kunstnik Asta Vender sündis Tallinnas 1. septembril 1916 ning suri 2014. aastal. 

Asta armastas joonistada juba lapsena. Täiskasvanueas oli joonistamine Astale esialgu lihtsalt hobi, päeval käis ta kontoris tööl. Kunstiinistituuti astus ta alles hilisemas elus, aastal 1944, kui tal oli ka juba pere ja laps. 1950. aastal lõpetas ta Kunstiinstituudi graafika erialal. 

Asta Vender armastas peenikest musta joont. Tema tööd on enamjaolt joonistatud musta tušiga, millele lisatud värvi akvarellide või viltpliiatsitega.

Pärast Kunstiinstituudi lõpetamist suunati ta tööle lasteajakirja Pioneer kunstiliseks toimetajaks, samal ajal tegi ta ühtlasi kirjastuse pakutud illustreerimistöid. Aastal 1952 loobus ajakirjatööst ning jätkas Kunstnike Liidu liikme ja vabakutselise kunstnikuna raamatuid illustreerides. Aastatel 1965–1969 töötas kirjastuses Eesti Raamat kunstilise toimetuse juhatajana, jätkates õhtuti raamatute illustreerimist. Aastast 1969 oli Asta Vender taas vabakutseline.

Kunstniku piltidega on ilmunud tublisti üle 200 lasteraamatu, sealhulgas Oskar Lutsu “Kevade” ja “Suvi”, Aimée Beekmani “Sõnni Siim”, Leelo Tungla “Pool koera” ja “Kirju liblika suvi”. 

Asta Vender on ka ise lasteraamatuid kirjutanud ja neid illustreerinud. Näiteks oma maja õuel mänginud laste ettevõtmised on ta värssidena pannud raamatusse “Meie õu” ning pildid juurde joonistanud. 

Asta Venderi kohta võib lugeda põhjalikku artiklit siit: http://www.virumaa.ee/2006/09/ve-vender-asta-kunstnik-illustraator/


Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Kahepoolsed postkaardid ERMist

Need murtavad postkaardid on välja andnud Eesti Rahva Muuseum aastal 2009, kui ERMil oli suur juubel: ERM 100. Kaardid on koostatud Ilmari Mannineni raamatu "Eesti rahvariiete ajalugu" ainetel.  Ernst Hermann Schlichting. Vormsilased tantsupeol/Noarootsi seppel ehk pruudi peakate/Vormsi pastlad Friedrich Sigismund Stern. Jämaja naine/Jämaja üll ehk naiste talvemüts/Jämaja ühe voldikimbuga kampsun Rahvariietes Pühalepa naine/Hiiumaa palmik/Reigi tanu/Pühalepa rõhtudega vöö Kihelkonna mehed viivad omapruulitud õlut naabritele maitsta/ Mustjala luhki hännaga meeste jakk/Kärla sukk/Kaarma meeste vöö Rahvariietes Lihula naine/Lihula pottmüts/kahekordsete kodaratega raha (Vigala) Rahvariietes Muhu naised/Muhu pulmapõll/Muhu kingad Rahvariietes Setu mehed/Setumaa sukakirjad Vana abielupaar moest läinud kirikuriietes (Mustjala)/Mustjala tanud/Mustjala meeste vöö

Saarte rahvarõivad. Vive Tolli 1973

12 postkaardist koosneva Eesti saarte rahvarõivaid kujutava komplekti on kujundanud Vive Tolli. Komplekt on välja atud aastal 1973. Saarte rahvarõivaid iseloomuistav tekst postkaartide ümbrise tagaküljel: Eesti NSV 1äänepiiril asuvatel saartel (Saaremaa, Hiiumaa, Muhu ja Kihnu) olid rahvarðivad tugeva paikkondliku omapäraga. Eriti mitmekesised olid rahvarõivad naistel, kujunedes mitte ainult igal saarel, vaid ka suuremate saarte (Saaremaa, Hiiumaa) igas kihelkonnas eriilmeliseks. Saarte naiserõivastuse üheks erinevuseks, võrreldes mandri-Eestiga, oli see, et vanemat tüüpi ühevärvilised seelikud püsisid siin kaua, kujunesid aga järk-järgult laienevate allääreviirutustega põikitriibulisteks. Uuemamoeline pikitriibuline seelik levis saartel alles 19. saj. keskpaigast alates, kusjuures Sõrve poolsaarele (Anseküla ja Jämaja kihelkond) ta üldse ei jõudnudki. Saarte seelikud olid plisseetaoliselt tihedasti kurrutatud. Naised nägid palju vaeva, hautades seelikuid kuumade leibade all. ...

Palju õnne sünnipäevaks!

Käisin raamatukogus, et võtta raamat "Eesti postkaart 1894-1994", millele Facebooki postkaardigrupis viidati ning suurema osa infost, mis siinses postituses on esitatud, olen leidnud tänu sellesama grupi liikmete abile.  Niisiis mul on kolm sarnase kujundusega postkaarti erinevate saarte rahvariietega. Neil pole märgitud ei aastaarvu ega kunstniku nime. Esiküljel on vaid kunstniku initsiaalid "KH".  Kui need kaardid ostsin, siis öeldi, et need on pärit enne 1945. aastat. No väike juhis seegi. Pealegi olen varemgi lugenud, et enne 50ndaid ei olnud tavaks postaartide autoreid märkida, sest postkaardi kujundaja ametit ei peetud kuigi prestiižseks. No seega aimasin, et need kaardid pärinevad tõenäoliselt 1920-1940ndatest.  Raamatukogust võetud raamatus leidub üks kaart sarnaste initsiaalidega ning selle juurde on kirjutatud: "Küllaltki meeldiv sari (10 kaarti) eesti rahvarõivastest ilmus Tallinnas 1930. aastatel baltisaksa kunstniku K. Hoerschelmanni joonistuste j...